3. Varundamine

3.1. Milleks varukoopaid luua?

Süsteemi varundamine on ainuke viis seda parandada, kui süsteem peaks üle elama tõsise krahhi, kui hävitate kogemata mõned olulised süsteemsed failid või kui keegi Teie süsteemi sisse murrab ja tahtlikult mingeid olulisi faile hävitab. Turvalisuse huvides tasub varukoopiad luua ka omaenda isiklikest andmetest (tihendatud audiofailid, pildid, dokumendid, e-kirjad, aadressiraamat ja muu sellise).

Varukoopiad tuleks luua sobivale andmekandjale ja hoida need turvalises kohas. Võimaluse korral peaks need asuma suhteliselt kaugel Teie tavapärasest töökohast. Võib isegi teha kaks varukoopiat: üks töökohal, teine kuskil mujal. Nii või teisiti tuleks tagada, et Teil on võimalik varukoopiate abil vajalikud asjad taastada, kui seda mis tahes põhjusel vaja peaks minema.

3.2. Süsteemi ettevalmistamine

Tõenäoliselt olete juba kõik, mida soovite või vajate, süsteemi paigaldanud. Samuti peaks käepärast hoidma alglaadimisdisketi (Te ikka kindlasti valmistasite selle?). Õigupoolest saab varukoopiaid teha ainuüksi programmi tar kasutades, kuigi soovi korral võib pruukida ka selliseid tihendamistööriistu, nagu gzip või bzip2. Selle kohta toob näite Sektsioon 3.6, “Varundamise näide programmiga tar”.

Teine võimalus on kasutada spetsiaalsed varundamisrakendusi, näiteks Taper, Time Navigator, Arkeia või ka Mandriva Linuxi enda Drakbackup (vt. Sektsioon 7, “Failide varundamine ja taastamine”).

3.3. Mida varundada?

See on arvatavasti raskeim küsimus, mida esitab endale iga süsteemiadministraator, kui kätte jõuab aeg varukoopiaid looma hakata. Vastus sõltub paljudest asjaoludest: kas varundate ainult oma isiklikke andmeid, konfiguratsioonifaile või terve süsteemi? Kui palju ruumi soovite varukoopiatele eraldada? Kas taastamine (kui selleks vajadus tekib) võetakse ette samas masinas/operatsioonisüsteemis või mõnes muus?

Kuna käesolev peatükk on pühendatud probleemide lahendamisele, vaatleme siin ennekõike sellist varundamist, mis võimaldab terve süsteemi kiiresti taastada olukorda, milles see viibis enne neid kohutavaid sündmusi, mis muutsid süsteemi kasutamiskõlbmatuks. Aga mõistagi tasub Teil ka oma isiklikest andmetest varukoopia teha, kui Te ei soovi neid mitte mingil juhul kaotada.

Rusikareeglina tuleks varundada järgmised kataloogid: /etc, /home, /root ja /var. Kui teete neist kataloogidest täielikud varukoopiad, ei salvesta Te mitte ainult oma süsteemi konfiguratsiooni, vaid ka oma andmed. Palun arvestage, et varundamine võib võtta päris palju aega, aga samas tagab see Teie süsteemi elujõulisuse ja Teile endale kindlustunde.

Veidi keerulisem variant on teha varukoopia ainult neist failidest, mis on muutunud. Selleks kulub eelnevalt rohkem aega, samas on nii varundamine kui ka hilisem taastamine märksa kiirem. Samuti on selliseid varukoopiaid “lihtsam” portida ühest masinast/OS-ist teise.

Kokkuvõttes võib öelda, et varundada tasuks kõigi programmide konfiguratsioonifailid, mida Te kasutate, ning kõik muudetud konfiguratsioonifailid. Samuti oleks mõttekas varundada isiklikud (ja süsteemi kasutajate) andmefailid. Kindlasti ei pea Te seda vaeva kahetsema.

3.4. Kuhu varundada?

See on teine suur küsimus. Vastus sõltub sellest, kui palju Te soovite varundada, kui kiiresti varukoopiad luua, kui hõlpsasti neile ligi pääseda ja veel paljust muust.

Üldiselt läheb vaja andmekandjat, mille maht oleks vähemalt sama suur kui nende andmete maht, millest soovite varukoopia teha, ja mis oleks piisavalt kiire, et kogu protsess ei võtaks liiga palju aega.

Võimalikud varundusandmekandjad erinevad märgatavalt mahu, usaldusväärsuse ja kiiruse poolest. Soovi korral võite neid ka kombineerida, kasutades näiteks linte ja CD-R/DVD+RW-sid, kõvakettaid ja linte, kõvakettaid ja CD-R/DVD+RW-sid ja nii edasi, aga muidugi tuleb siin arvestada ka sellega, milliseid võimalusi toetab Teie varundamistarkvara.

3.5. Millal varundada?

Varundamise ajastamiseks on mitmeid võimalusi, millest mõningaid me ka tutvustame. Pange tähele, et need ei ole kohustuslikud ega pruugi olla just Teile kõige paremad. Need on lihtsalt mõningad juhised, mida Te võite järgida omaenda ajakava väljatöötamiseks.

Varundamisstrateegia sõltub märgatavalt sellest, millist andmekandjat Te kasutate, kui tihti andmeid muudate ja kui olulise tähtsusega on need andmed Teile või Teie organisatsioonile. Üks strateegia näiteks näeb ette täielikku varundamist igal nädalavahetusel, inkrementvarundamist (ainult muudetud andmete varundamist) aga iga päev. Samuti tuleks võtta iga kuu ette täielik varundamine, mille korral varukoopaid salvestatakse vähemalt kahte kohta. See strateegia on arvatavasti mõttekas firma, aga mitte eraisikute korral. Oma isiklikus arvutis võiks näiteks iga nädal varundada failid kõvakettale ja kord kuus kopeerida need CD-R/DVD+RW-le või lindile.

3.6. Varundamise näide programmiga tar

Nüüd esitleme Teile väikest varundamisskripti, mis kasutab Teie antud kataloogidest tihendatud varukoopia tegemiseks programme tar ja bzip2. Lugege palun hoolikalt ka skripti lisatud kommentaare.

[Hoiatus]Hoiatus

Te vajate varundavate failide lugemise ning kataloogide lugemise ja käivitamise õigust. Vastasel juhul varundamine lihtsalt ebaõnnestub.

#!/bin/bash
     
# Kõigist määratud kataloogidest tihendatud varukoopia loomine
# ning saadud faili salvestamine määratud kataloogi.
     
BACKUP_DIRS="$HOME /etc /var"
BACKUP_FILENAME=`date '+%b%d%Y'`
BACKUP_DEST_DIR="/backups"
     
# Eemaldage järgneva rea eest kommentaarimärk GZip-tihendusega varukoopiate
# puhul või lisage kommentaarimärk BZip-tihendusega varukoopiate puhul
     
#tar cvzf $BACKUP_DEST_DIR/$BACKUP_FILENAME.tar.gz $BACKUP_DIRS
     
# Võtame siin ette BZip-tihendusega varundamise...
# Lisage järgneva rea ette kommentaarimärk GZip-tihendusega varukoopiate
# puhul või eemaldage kommentaarimärk BZip-tihendusega varukoopiate puhul

tar cvjf $BACKUP_DEST_DIR/$BACKUP_FILENAME.tar.bz2 $BACKUP_DIRS

Määrake muutujaga BACKUP_DIRS kataloogid, millest soovite varukoopia teha, muutujaga BACKUP_DEST_DIR aga kataloog, kuhu varukoopia salvestatakse. Muutke skript käivitatavaks: avage terminal ja andke käsk chmod 700 backup.sh.

Loomulikult võite loodud tar.bz2 või tar.gz-faili seejärel salvestada just sellisele andmekandjale, nagu soovite. Te võite isegi kohe salvestada selle vajalikule andmekandjale, ühendades andmekandja ja muutes vastavalt skripti muutujat BACKUP_DEST_DIR. Üldse on kogu see skript lihtsalt näidis, mida võite igati just oma vajadustele kohandada.

Sel moel loodud varukoopiate põhjal failide ja kataloogide taastamisest räägib lähemalt Sektsioon 4.1, “Taastamise näide programmiga tar”.